Eile oli kiire päev.
Alustasime päeva sadulsepaklassis kosmeetikakotikeste õmblemisega. Materjalid kasutamiseks olid kõikvõimalikud - kangas, dermatiin, nahk ja läbipaistev plastik.

Peale sadulsepaklassi läksime jälle oma tekstiilimajja, ​et poolikud asjad võimalikult valmis saada: Ilona lõikas ja õmbles oma jakile diagonaalkante, Raili tegi, mis suutis oma kleidiga, Riina koristas põhjalikult oma kangakudumise töökoha ja Anneli õmbles veel kotte. Ja kõige selle käigus saime oma tunnistused ning tänasime ja jätsime selleks korraks hüvasti oma heade õpetajatega.

Kahjuks väga pikalt toimetada ei saanud, sest kodus ootas asjade pakkimine, külmkapi tühjaks söömine, koristamine ja veel viimane saun.
Tänast päeva alustasime lõpliku külmkapi tüjhaks söömise ja koristamisega. Kuna Raili kartis, et tal tuleb kange koduigatsus peale, oli ta endale reserveerinud piletid natuke varasemale laevale ja pidi seega teistest varem ka lahkuma. Peale Raili ärasõitu sooritasime kangelasteo ja mahutasime kogu oma pagasi auto peale nii, et endale jäi ka ruumi - ei tea, kus kohast kõik need asjad tulid - nii palju me küll ostlemas ei käinud!
​Enne laevale minekut ootas meid veel lavatagune ekskursioon Helsingi linnateatrisse.

Enne laeva minekut oli veel paar tundi aega. Mõtlesime ikka käia Amos Raxist läbi - täna oli veel pikem järjekord, kui eelmisel nädalal (vist selle pärast, et üks näitus on viimast nädalat lahti). Soomlased armastavad kunsti!
​

Tänane koolipäev algas sadusepa klassis. Riina tuli küll ka sadulsepa klassi kaasa, kuid peale lühikest sissejuhatust otsustas ta minna oma salliga tegelema. Raili, Ilona ja Anneli valmistasid igaüks omale toreda tabureti - jalad olid olemas, aga istumine tuli erinevatest komponentidest ise kokku panna.

Peale taburettide valmimist jätkasid Ilona, Raili ja Anneli jälle õmbusklassis. Ilona tegi oma jakile voodrit, Anneli jätkas erinevate kottidega improviseerimist ja Raili tegeles ülerõivaste parandamisega.

Riina tegeles terve päeva oma toimse salliga. päev algas soastamisega, järgnes siduse tegemine ning enne lõunat oli juba poolteist värvikorda kootud. Ja pool seitse oli sall valmis ja telgedelt maas. Kokku kulus alates käärimisest umbes 13 tundi.

Täna oli siis viimane päev nahatööklassis. Plaan sai täidetud, projekti saime valmis ja mõned kõrvalprojektid valmisid ka.

Kella neljaks olid nahatööd lõpetatud ja ega siis nii vara koju või minna - läksime tekstiilimajja. Riina kääris uue salli lõimed ja sai need ka peaaegu telgedele - homme vaja veel soastada ja sidus teha. Raili jätkas om kleidi õmlemist, Ilona ja Anneli tegid kotti.

Homme ootavad meid uued teod. Ainult kaks päeva on veel jäänud ja nii palju asju tahaks veel ära teha.

Oleme jälle kaks päeva vahele jätnud - seega teeme siis ülevaate kolmest päevast ühes postituses.
Laupäeval käisime Helsingis kultuuri nautimas.
Meie seimene sihtpunkt Helsingis oli Ilona venna rätsepatöökoda

Järgmiseks külastasime Soome rahvusmuuseumi.

Järgmiseks kavatsesime minna Amos Rex kunstimuuseum, aga seal oli niiiiiii pikk järjekord, et me ei tahtnud oma päeva selles veeta. Selle asemel läksime linna jalutama (vaatamata lörtsisajule). Muu hulgas käisime ära ka turul ja ajaloolises turuhoones ning ka Helsingi Toomkirikus.

Pühapäeval käisime Häme lossis.

Esmaspäeval jätkasime nahatöid kuni hilise õhtuni, et homme oma nahatööd kindlasti valmis saada. Homme on meil nimelt viimane päev nahatööklassis ja üldse on meie kurvastuseks alanud meie Soome praktika viimane nädal.

Täna jälle meil tunde ei ole.
Hommikul käisime Toijalas Toika vabrikupoes uudistamas ja tagasiteel põikasime läbi Iitalast. Kahjuks Iitala muuseum on talvel avatud vaid nädalavahetustel, kuid Iitala käsitöökülas oli avatud mitu toredat väikest käsitööpoodi ja ka Iitala tehasepood.

Ja siis kiirustasime tagasi, et enne kella kahte kooli jõuda, sest siis läheb maja välisuks lukku ja sisse saamine muutub keerukaks. Riina lõpetas oma räti kudumise, Ilona traageldas jakile sisse vajalikud parandused, Raili ja Anneli õmblesid kotte.

Nahatöö on täpselt sama mis tekstiilitöö, ainult natuke tesitsugune.
Täna jätkasime kõik koos nahatööga. Saime lõigata, kleepida ja õmmelda. Nagu tekstiili maailmas on ka nahk materjalina erinev ja naha omadustest sõltub otstarve - mõnest saab kasuka, mõnest saapa jne.

Päevase töö tulemusena ei saanud keegi midagi valmis. Tööd jõudsin kõik ühe etapi lõppu ja esmaspäeval jätkame. Natuke oleme planeeritud graafikust maas ja ilmselt tuleb veel pikki päevi nahaklassis veeta. 
Kui täna kell seitse õhtul oma töökoha korda saime ja koju hakkasime tulema, avastasime, et käsitöölised mõtlevad ikka ühte moodi, riigist ja rahvusest hoolimata. Meie kodutee viis mööda kangakudumise klasside akendest ja mõlemas klassis käis vaatamata hilisele ajale usin töö. 

Kes ootas meie eilset kokkuvõtet?
Aga seda ei tulnud, sest olime õhtuks lihtsalt väsinud - päev otsa õmmelda pole naljaasi.
Kuna kangakudumise õpetaja Marital oli vaba päev ja Riina ootas lõnga saabumist, ühines ta peale mõningate salli kavandite tegemist õmblejatega.
Annelil sai mantel valmis ja viimase detailina sai mantel ette ka Anneli enda tehtud mantli kangaga kaetud nööbid. Ilona on päeva lõpuks jõudnud nii kaugele, et sai jakki esimest korda selga proovida. Raili kleit on õhtuks läbinud samuti esimese proovi, saanud nööpaugud ja Raili on saanud täpsed juhised esikinnise, krae ja varukate edasise töötlemise osas. Riina lustis lihtsalt kotide lainel.

Kui koolis tegeleme käsitööga kolm päeva kahe nädala jooksul, siis siin on meil olnud kolm koolivaba päeva ja kaks käsitöövaba päeva. See tempo on tegelikult ootamatult väsitav. Seega, kui Ilona õhtul külla tulnud mehe juurde läks, otsustasid varsti (umbes kell viis õhtul) ka Riina, Raili ja Anneli selleks päevaks kooli lõpetada. Käisime uudistamas ühte Hämeenlinna käsitöötarvikute poodi. 

Nagu tavaliselt jõudsime kodus õhtusöögini kella kaheksa paikku. Peale seda uudised, saun ja tuttu!

Nahatöö ja kingsepaklass
Täna käisime oma käsitöömajas ainult nii palju, et võtta sealt hommikul oma vahetusjalatsid, et minna kingsepaklassi. Nimelt on meil lepitud kokku neljaks päevas nahatöö töötoad Eestist pärit õpetaja Laivi juures.
Algne plaan oli, et saame teha endale nahast koti. Laiviga kohtudes tutvusimegi võimaliku valmistatavate kottide valikuga, siis teatas aga Laivi, et ta sai just eile valmis oma suvekursuse 4-päevase programmi ja me otsustasime olla selle programmi katsejänesed.
Alustuseks mõõtsime oma jalgu, et saada teada oma jalanumber - siin oli kõigil põhjust üllatuda. Kuigi see ei mõjuta ilmselt poes valitavate jalatsite numbrit meil nüüd tarkust rohkem juhuks, kui kunagi avaneb võimalus lasta kingsepal omale jalatsid teha.

No ja kui jalad mõõdetud, saime lõpuks ka nahatööd teha. Loodetavasti on meie võimed tasemel ja me saame nelja päevaga oma tööd valmis (kui ei saa, peab Laivi suvekooli programmi ümber tegema).

Nüüd on õhtusöök söödud (Ilona mehe toodud heeringad hapukoorega - tänud toojale!), uudised vaadatud, natuke käsitööd tehtud, blogi kirjutatud - jäänud on veel saunas käia ja siis tuttu, sest homme 8:10 algab jälle kool.

Eile olime kodus
Eile oli taas vaba päev ja kui plaanis oli peale lõunat minna Hämeenlinna kultuuri nautima, siis tegelikult olime nii käsitöö lainel, et ei läinudki kuhugi. Lisaks siinsele tööle tuleb ju järjel püsida ka HKHK koolitöödega - tikkimine, lõikeline kudum, kirjatud kindad olid meie pühapäeva kaaslasteks. Olime nii haaratud, et isegi pilte ei teinud!
Täna jätkasime sealt, kus reedel pooleli jäime - Anneli viimistles mantli voodrit, Raili valis välja särk-kleidi lõike ja alustas õmblemist, Ilona lõikas kangast võiksemaid tükke, et neis peale uuesti kokku sobitamist õmmelda lapitehnikas tepitud jakk, Riina rätt on ka peaaegu valmis kootud.

Õhtupoolikul käis Riina järgmise töö jaoks lõngapoest inspiratsiooni hankimas ja tõi tagasitulles kõigile väikese vitamiinilaengu.

Täna me ei käinudki koolis
Täna oli meil koolist täitsa vaba päev ja veetsime selle Tamperes osteldes ja kultuuri nautides. Käisime kangapoes ja paaris taaskasutuskaupluses käsitöömaterjale jahtimas.

Ja siis käisime nukumajade messil ja Tampere kunstimuuseumis. Tahtsime Muumidele ka külla minna, aga uks oli kinni - vist on talveunes.

Tamperest tagasi tulles unistasime oma õhtusest supist ja avastasime, et meil vaja veel toidupoest ka läbi käia. 

Nüüd tegeleme jälle käsitööga ja vaatame Eesti Laulu finaali. Rutiini vältimiseks me täna õhtul sauna ei lähe!

-Täna koolis käsitöö tunde ei toimunud ja seega võtsime hommikul asja rahulikult - käisime kohalikus lapitöö butiigis. No seal me päris rahulikuks ikka jääda ei suutnud! "Müügisaal" asus ühe eramaja keldris, perenaine juba ootas meid (sinna saab eelneval kokkuleppel) ja sisseastudes läks silme-ees ikka täiesti kirjuks.

Lisaks tegime väikese tiiru ka kohalikel kirbukatel ja keegi ei jäänud tühjade kätega. Peale lõunat jõudsime tagasi kooli ja seadsime ennast tegutsema õmblusklassi. Nagu meie koolis saab ka siin klassides väljaspool tunde toimetada kuni kella kaheksani (siis läheb koolimaja valvesse).
Anneli jätkas oma mantli kallal toimetamist, Raili ja Ilona otsisid endale sobivaid lõikeid, Riina õmbles järjekordset lapitehnikas kotti. Õnneks tuli töötuhinas vahepeal meelde blogi tarbeks mõned pildid ka teha.

Nii mõnus oli rahus ja vaikuses tühjas koolimajas töötada. Kõik süvenesid oma tegemistesse, et isegi lobisemine lõppes, ainult aegajalt andsime teine-teisele küsimise peale näpunäiteid. Ja siis avastasime ootamatult, et kell on saanud juba seitse ja kõht on jube tühi. "Kodus" tegime õhtuks suppi, tegime käsitööd, vaatasime uudised ära ja nüüd lähme jälle juba traditsiooniks saanud sauna.